Klassikalise päevaku ajana kehtib ka 16.00 – 18.30 start ja finiš kuni 20.00. Kuna aga tegemist on ka vaba päevaga, siis on plaan panna rada üles juba lõunast.

Seega saab rajale startida vabalt valitud ajal vahemikus 13.00 – 18.30.

Koht: 

Rannaniidi pangad, Lõetsa küla, Muhu saar. Tähistuse algus keskusesse algab Hellamaa-Nõmmküla teelt (58.630989, 23.318251; https://www.google.com/maps/place/58%C2%B037’51.6%22N+23%C2%B019’05.7%22E/@58.630989,23.3160623,397m/data=!3m2!1e3!4b1!4m6!3m5!1s0x0:0x0!7e2!8m2!3d58.6309889!4d23.3182506).

Keskuse ja parkimise asukoht – 58.645777, 23.337293 ; https://www.google.com/maps/place/58%C2%B038’44.8%22N+23%C2%B020’14.3%22E/@58.645777,23.3361277,212m/data=!3m2!1e3!4b1!4m6!3m5!1s0x0:0x0!7e2!8m2!3d58.6457774!4d23.3372926

Parkimisalaks on väike vana karjäär, autot parkides proovige paigutuda selliselt, et ruum oleks mõistlikult kasutatud.

Kaart ja maastik

Mõõtkava 1:7500, h 2,5m.

Tegemist on Eesti mõistes hetkel kaardistatud alasid arvestades päris erilise maastikuga. Rohkem välisvõistlustel käinud rahvas võib leida teatud paralleele mõningate Hispaania ja Prantsusmaa maastikega. Eriti mandri-orienteerujatele oleks tegemist uue ja eksootilise orienteerumisalase väljakutsega.

Maastiku põhiosa moodustab hiljutiste ‘Life to alvars’ projektide raames taastatud ulatuslik loopealne karjamaa koos kadakatukkadega ning alal esineb üksikuid pankrannikule omaseid kaljunukke. Kuna tegemist on karjatatava alaga, siis on joostavus väga hea ning arendada saab sprindilikke kiiruseid.

Kõige pikem rada väisab väikeses osas ka rohkem võsastunud kadastikku, mistõttu võivad pikad varrukad ja säärekaitsmed lisamugavust pakkuda. Hullemast võsast on aga võimalik (teevalikutega) hoiduda.

Kaardil on mererannik kajastatud kahe erineva veekogu tingmärgiga. Kuna merevee tase on muutlik suurus, siis on rannaäärne madal vesi joonistatud ‘ajutise’ veekogu tingmärgiga ehk helesinisega. Antud tingmärki ehk siis madalat rannaäärset vett on lubatud ületada. Lisaks võib osadel radadel olla ühe punkti läbimiseks ka vajalik jalad märjaks teha ja vette minna.

Sügavam vesi on juba tumesinisega.

Maastikul on karjaaiad tähistatud ületamatute aedadena (seega neid ei tohi ületada) – kasutatavateks läbipääsudeks on väravakohad, mis on eraldi kajastatud ka lillade läbipääsumärkidega. Karjaaiad on valdavalt ka elektrilise voolu all.

Kuna maastikul on ka kaljusid, siis soovitan meelde tuletada ka asjaolu, et on olemas madala ehk ületatava kalju tingmärk ning suure ehk ületamatu kalju tingmärk. Põhiline erinevus on musta joone paksus. Antud kaardil on ületamatutel kaljudel ka enamasti põhijoone küljes veel ka langusuunda näitavad ‘kammjooned’.

Kuna kaart on valminud hetkel vahetult päevakuks, siis piirkondades, kuhu punktid ja loogilised liikumistrajektoorid ei ulatu, võib esineda kaardistuslikke ebatäpsusi.

Rajad:

Rada 1 – pikkus u. 6,5 km, 28 kontrollpunkti

Rada 2 – pikkus u. 4,8 km, 24 kontrollpunkti

Rada 3 – pikkus u. 3,2 km, 20 kontrollpunkti

Rada 4 – pikkus u. 1,8 km, 11 kontrollpunkti

Mahtuvuse ja loetavuse huvides on valmis joonistatud radadega kaardil punktirõnga kõrval ainult järjekorranumber. KP tunnusnumber on legendis.

Keskuses on piiratud arvul (kiirematele) ka iga raja kohta väljaprinditud lisalegende.

Soovi korral saab ise lisalegendi välja printida, kui küsite vastava faili meilitsi: ukulaurtali@gmail.com

Kõikide punktidega kaardil (iseühendamisel) on punktirõnga kõrval jaama tunnusnumber.

Lisainfoks:

Päevaku alal on aktiivne karjatamine ning kohtuda võib lammaste ja veistega. Üldiselt peaksid loomad olema inimestega harjunud, kuid kiire jooksuga võib esineda üllatusi mõlemale osapoolele. Loodetavasti ei teki olulisi probleeme inimeste ja kariloomade vahel.

Maastikku läbiva suurema tee ja karjaaia ristumistes on pidevalt avatud läbipääsud. Väiksemate karjaväravate puhul on kasutatud avatavaid traate. Jooksurütmi huvides on eelnevalt väikeste väravakohtade juures võetud ülemised traadid juba eelnevalt lahti, nii et jooksjatel oleks võimalik sealt üle hüpata, kuid kariloomadele päris lahti see ei oleks. Kui hüppevõimest jääb väheks, siis tuleks ise värav lahti teha ja pärast enda järel samamoodi tagasi panna.